Projektikohtumine

Pärnu Koidula Gümnaasiumi 2008/2009 projektiaasta lõpetamine. Türgi projektikohtumise piltide vaatamine, õpetajate tänamine

Rahvuslike retseptide kogumise võistlus ja eesti toidu päev

15.veebr.2010 viis 11c klass läbi rahvuslike retseptide kogumise võistluse. Antud võistluse eesmärgiks oli huvitavamate rahvuslike retseptide kogumine ja esitlemine Hispaania projektikohtumisel. Kõik õpilased tõid selleks päevaks kooli kaasa erinevaid retseptiraamatuid. Klass jagati 4 gruppi. Iga grupp valis 5 huvitavamat retsepti ja tutvustas neid teistele. Võistluse lõpus valiti välja 10 retsepti.(vaata PP-Normal diet).

18.veebr. otsusti korraldada eesti toidu päev. Eesti toidu päeva otsutas korraldada 11c klass.Eesmärgiks oli eesti rahvustoidu propageerimine
õpilaste hulgas. Retseptide kogumise võitluselt jäi sõelale 4 huvitavamat retsepti: segasalat, frikadellisupp, sealiha kartulite ja praekapsaga, juustukook marjadega. Eriti hoos olid toiduvalmistamisel just poisid. Retseptide kogumise võistlusest ja eesti toidu päevas valmis õpilastel Hanna Kriiska ja Tormi Vahar kokkuvõte PP-esitlus „Normal diet“, mis kanti ette Hispaania projektikohtumisel. (vaata PP-Normal diet).

10. Keskkonnakonverents „Elurikkus on elujõud”

10. Keskkonnakonverents „Elurikkus on elujõud” Pärnu Keskraamatukogus 22. mail 2009. Comenius õpilased koos klassijuhatajatega osalesid konverentsil ja kuulasid Georg Aheri ettekannet Pärnumaa loodus- ja maastikukaitsealadest ning Pärnu ja Eesti looduskaitse ajaloost. Osalesid õpilased Vb-10 õpilast (õp. Gerli Luks),VIIa- 14 õpilast (õp. Sirje Trisna), VIIIa- 8 õpilast (õp. Eve Pampa), VIIIc-7 õpilast (õp. Anu Kiisk), Xc-35 õpilast (õp. Sirje Miglai). Kokku osales konverentsil 74 õpilast.

Projektikohtumine Christian-Gottfried-Ehrenberg Gymnasium-s Delitzsh-s 26-31.maini 2010

Pärnu Koidula Gümnaasiumi projektimeeskond koosseisus: Sirje Trisna, Kaja Tammetalu, Anu Kiisk ja Tiiu Leibur (õpetajad) ning Eleriin Peterson, Karl Kütt ja Mery-Ly Kalamees (õpilased) jõudis Leipzigisse 26.mail hilja õhtul, kus meil oli vastas Saksamaa projektikoordinaator Birgit Kapitza.
Lend Leipzigisse oli tore veel seetõttu, et meiega samas lennukis oli ka Eesti majanusminister, kes tundis huvi, kuhu me läheme ja vestles pikemalt Eleriin Petersoniga projektist. Leipzigist sõitsime bussiga Delitschisse, kus õpetajad paigutati hotelli „Zum Weissen“ ja õpilasi ootasid lapsevanemad, et viia neid oma kodudesse.
27.mai
Pärv algas Delitzschi Linnavalitsuse külastamisega.Sellele järgnes õpilastele ja õpetajatel linna tutvustus, kus giidideks olid õpilased
Linnaekskursioonile järgnes koolilõuna. Koolilõuna oli meie arvates rohkem eine, mis koosnes erinevat sorti võileibadest.Raske oli harjuda toore hakkliha söömisega, mis on sakslaste hulgas väga populaarne. Seejärel siirdusid kõik Lakelandi bussieskursioonile.Seal saime teada, mida võib looodusega teha kivisöe kaevandamine ja kuidas suured kaevandused maastikku rikuvad. Õhtul toimus kõigile tutvusmisõhtu „küünis“, mis kujtab endast endisest küünist tehtud kohvikut („Barn in Schekenberg“).Kuulasime ja vaatasime seal õpilaste etteasteid, õpilased ja õpetajad said omavahel rohkem sõbraks.
28.mai
Päev algas õpilastele ja õpetajatel kooli aulas, kus toimusid mitmed erinevad õpilasettekanded
Õpilastel oli ka harukordne võimalus õppida saksa koolisüsteemi tundma, kui nad oma majutajatega (saksa kooliõpilased) koos erinevates tundides osalesid. Arvatavasti kõige suurem erinevus on see, et nende tunnid kestavad 2 järjestikust akadeemilist tundi, süsteem, mida Eestis on rakendanud vaid Hugo Treffneri Gümnaasium. Muljetavaldav oli veel ka keemia-alase suunitlusega näidend uinuvast kaunitarist, mida nende koolis esitatavat iga suurema sündmuse puhul. Humoorikas oli vast see, kuidas nad regulatsioonidele vilistavad, sest etenduse lõppedes oli ruum täis suitsu ja õhus oli tunda vänget ammoniaagi haisu (jääkproduktid etenduse ajal kasutatud eriefektidest). Delitzschi Gümnaasiumi juures jäi silma õpilaste lähedane omavaheline suhtlus ja nende sõbralikkus - nähtus, mida Eesti koolides harva kohtab. Võib-olla on asi lõunamaisemas kliimas või väiksemas kogukonnas, aga just sedasorti kamraadilik käitumine on omadus, mida Eesti koolidesse oleks hea integreerida. Pärastlõunal esitlesid kõik koolid oma loodud ökobrošüüre.meie koolist esitlesid ökobrosüüri Eleriin Peterson, Mery-Ly Kalamees ja Karl Kütt. Karl sai kiita oma väga hea inglise keele oskuse pärast. Esitatud bukletid olid erinevad, nii sisult, mahult kui ka suunitluselt. Mõned bukletid sisaldasid rohkelt turismi-alast infot, samas jäid aga vajaka looduslikust aspektist ( mis moodustab suure osa selle kindla projekti suunast). Samas olid mõned bukletid seotud liialt õppematerjaliga ja olid seetõttu kuivad lugeda. Buklettidest sooviks välja tuua sakslaste ja iirlaste omad, mis olid mõlemad mahukad, aga samas kergesti loetavad. Samuti oli huvitav käsitleda Eestit tutvustavat raamatut, mis oli valmistatud saksa kooliõpilaste poolt nende eelneva Comeniuse projekti kokkutuleku põhjal Eestisse 2009. aasta Septembris.
Edasi järgnes ekskursioon Leipzigisse. Leipzigis käisime me Püha Nikolause kirikus, kust algasid nn. Esmaspäeva demonstratsioonid 1989 aastal. Samuti külastasime Leipzigis J. W. Goethe ausammast. Leipzigis oli õpetajatel võimalik külastada kuulsat Auerbachi keldrit (Auerbachs Keller)
29.mai
Päev algas väljasõiduga Dresdenisse. Dresdenis tehti meile bussieksursioon ja jalutuskäik giidiga, mille käigus tutvustati meile linna kuulsamaid vaatamisväärsusi ning samuti räägiti Dresdeni ajaloost (eriti suurt rõhku pandi Dresdeni pommitamisele 2. maailmasõjas). Tähtsaim külastatud objektidest on vast Meie Leedi kirik linna peaväljakul, mis purunes täielikult 1945 aasta pommitamises ja mille ülesehitust alustati alles 1993. aastal ja lõpetati aastal 2005, aasta enne Dresdeni 800-dat sünnipäeva. Kui hakksime Dresdenist tagasi sõitma, said kõik projektis osalenud õpetajad ja õpilased mälestuseks kruusid, millel oli peal ühispilt.
Õhtul oli õpetajatele ette nähtud õhtusöök Delitzcshis, kus projekti koordinaator Birgit jaotas kõigile koolidele kostöös valminud kalendrid. See hetk oli väga meeldiv ja südantsoojendav.
Delitzschi inimesed olid väga sõbralikud ja enamus neist olid üksteisega sina peal. Vast ainus suur sallimatus oli neil endise Saksa DV vastu. Põhjus on selles, et Delitzschi ( ja veel paljude teiste keskaegsete väikelinnade ) kohale taheti DV ajal luua avatud kivisöe kaevandus, mille käigus oleks Delitzschit ümbritsev maaliline lapitekimaastik ja imeilus väikelinn samuti hävitatud, et fossiilenergiat toota. Õnneks kadusid plaanid luua hiiglaslikku söekaevandust koos Saksa Demokraatliku vabariigi endaga. Südantsoojendav oli näha, et vähemalt riigis, kus on nii vähe metsa, kasutatakse lagedat maad maksimaalselt ära tuuleenergia tootmiseks.
30.mail algas kojusõit.
Meie alustasime koduteed 31.mail

Pärnu Koidula Gümnaasiumi ja Kehtna Põhikooli õpetajate ühisarutelu enne Eesti projektikohtumist 15.mai. 2009

15.mail. 2009 said Pärnu Koidula Gümnaasiumis kokku meie kooli projektiõpetajad ja Kehtna Põhikooli projektiõpetajad, et aruatada 16-20.sept.2009 toimuvat Eesti projektikohtumist. Kuna Eestist osaleb „Life in harmony with Nature“ projektis 2 kooli, siis pidime hästi täpselt jaotama ülesanded ja paika panema konkreetse projekti kava. Kõigepealt kinnitasime projektis tegevad õpetajad.
Pärnu Koidula Gümnaasiumist osalevad konkreetsetes tegevustes järgmised õpetajad:
Kaja Tammetalu- projekti koordinaator; Tiiu Leibur, Tiiu Vendel, Anu Kiisk, Aira Peterson, Eve Pampa, Gerli Luks, Sirje Miglai, Sirje Trisna.
Kehtna Põhikoolist osalevad õpetajad:
Meeli Jänes.projekti koordinaator, Evelyn Kurg, Mall Niinemets, Airi Metsaäär.
Ühise arutelu käigus otsustasime, et Pärnu Koidula Gümnaasium võtab külalised vastu, tutvustab neile koolimaja, viib nendega läbi maastikumängu ja külastab C.R.Jakobsoni talumuuseumi.
16.sept. koolimaja tutvustus peab toimuma järgnevalt:
1. Koidula büst
2. võimla, söökla
3. aula
4. kooli raadio
5. direktor, sekretär, õppealajuhatajad
6. õpetajate tuba
7. informaatikaklass
8. raamatukogu
9. kodunduse klass
Tutvustust teevad:
Annely Jüriöö, Karl Kevad ja Armand Sutt 6a klassist
Vastutav õpetaja: Õp. Sirje Trisna, Tiina Hendrikson
Määrasime 17.sept.orienteerumismängu ülesannete jaotuse klassiti ja vastutajad:
1. Terviseparadiis-9c õp. Anu Kiisk
2. Rannapromenaad-7a õp. Sirje Trisna
3. Rannahoone-7a õp. Sirje Trisna
4. Mudaravila- 9a õp. Eve Pampa
5. Ammende villa-9a õp. Eve Pampa
6. Tallinna väravad- 9a õp. Eve Pampa
7. Rüütli plats- 9c õp. Anu Kiisk
8. Koidula park- 7a õp. Sirje Trisna
Orienteerumismängu põhivastutajad on õpetajad: Sirje Miglai, Gerli Luks
Kehtna Põhikoolile jäi külastus Järvakandi Klaasimuuseumisse, ekskursioon Kehtnas ja Raplas ja lõpuõhtu Tarsi talus ning külaliste saatmine Tallinna lennujaama.

Kava muudatused ja täpsustused pidime läbi arutama septembri alguses.

Väljasõit Mercedes Merimaa tallu

Külaskäik Mercedes Merimaa tallu



22.juunil toimus meil Comenius projekti raames külastuskäik õieterapeudi ja taimetarga Mercedes Merimaa tallu.Meie grupis osalesid õpetajad Gerli Luks,Eve Pampa,Kaja Tammetalu ja Anu Kiisk,ning õpilased Age Kubilius Jane Arujõe,Gerli Tammann,Anett Heinam,Emilia Laas, Kristjan Pani, Madis Vihterpal,Romet ja Elisabeth Loorents.

Mercedes Merimaa võttis meid rõõmsameelselt oma talu aiaväravas vastu.Esmalt näitas ta meile oma talu ja rääkis pisut oma tegemistest.Siis suundusime aeda,et lähemalt tutvuda maitsetaimede ja ka söödavate umbrohutaimedega.Õpilased said kaasa kausid,et koguda neisse taimi,millest mõningad olid tuttavad,aga palju oli ka selliseid taimi,millest ei osanud iial arvata,et neid võiks söögiks kasutada.Osad õpilased kogusid kindlaid taimi,millest planeerisime valmistada salati ja sooja lõuna.Salati jaoks kogusime aasseaherne ja hariliku läätse õisi,ristikheina õisi ja kõrvenõgeseid nõgesekotlettide tarbeks.

Mercedes Merimaa arvates kõlbab enamik taimi söögiks
Taimed korjatud algas päeva üks põnevamaid momente-söögivalmistamine.Esimeseks roaks olid nõgesekotletid-neid valmistasid õpetajad-ikka Mercedese sõbraliku juhendamise all.Teiseks valmistasime takjajuurtest takjakrõbinaid.Väga mõnusad näksid,vahelduseks mittetervislikele kartulikrõpsudele.Tuli juurikaid veidi keete,koorida,lõigata väikesed õhukesed seibid ja röstida.Väga põnev oli maltsast nn. pesto valmistamine- saime uskumatu maitseelamuse-nagu avokaado võie,mida võis määrida saia või leiva peale.Tüdrukute ülesandeks oli õitest ja punasest maltsast salatite valmistamine ja maitsestamine.Neile pakkus see tegevus suurt huvi.eriti salatite maitsestamine.Õiesalatit sobis täiendama klassikaline kaste,mis sisaldas õli,midagi haput ja magusat,pisut soola ning pisut pipart ja tulemus oli suurepärane.Poiste ülesanne oli veel taimi tuua ja vahelduseks ka suures tiigis elavaid karpkalutoita,mis muidugi poistele oli meeltmööda tegevus.
Söögid valmis,katsid õpilased laua ja võisime toite maitsda.Meile täiskasvanutele olid söögid väga maitsvad ja leidsime ühiselt,et nõgesekotletid olid suurepärased.Õpilased leidsid,et parim oli õiesalat,kuid neile maitsesid ka nõgesekotletid ja „takjakrõbuskid“.Joogiks oli karastav marjamorss ja väga maitsev õietee..Mercedese sõnul on nõges väga valgurikas taim ja oma koostiselt liha koostisele üsna lähedane.
Kui söödud läksid õpilased veel kalatiigi äärde ja meie võisime vestelda Mercedesega väga huvitavatel teemadel.Rääkisime muidugi maitsetaimedest ja üldse söömisharjumustest,aga ka energiatest ,õieteraapiast jne.Kõik see vaimsus ja kogu positiivne õhustik olid äärmiselt rikastavaks kogemuseks õpetajatele ja kogu talus veedetud aeg ja tegevused uudseks ja õpetlikuks kogemuseks õpilastele.Oli väga tore koolituspäev.
Õpetajad said kaasa Mercedes Merimaa raamatu „Minu tee taimede väeni“

Kokkuvõte Hispaania projektikohtumisest

PROJEKTIKOHTUMINE HISPAANIAS 03.03.2010- 07.03.2010.

3. märtsil 2010. a. kell 23.50 saabus peale kaheksateisttunnilist reisipaeva meie grupp koosseisus : Kaja Tammetalu, Sirje Trisna, Gerli Luks, Sirje Miglai (õpetajad) ja Carmen Kaljula, Hanna Kriiska, Tormi Vaher (õpilased) Ferroli. Õpetajad majutati Suizo hotelli ning õpilased hispaania kodudesse. Järgmisel päeval algas meie tööpäev kell 8.30 koolitutvustusega. Kõikidel osalejatel oli võimalus tutvuda olulisemate klassiruumidega.
Tänu õpilastest ja õpetajatest giididele saime väga põhjaliku ülevaate hispaania koolisüsteemist ja töökorraldusest antud koolis. Oli võimalik esitada kõikvõimalikke küsimusi hariduselu kohta Hispaanias. Ringkäigule järgnes sisukas esinemisprogramm, mille valmistasid ette õpilased , kes aastaringselt õpivad draamatundides. Kuna Eesti koolides puuduvad draamatunnid, siis oli see omanäoline kogemus nii õpetajatele kui ka õpilastele. Tervitusega esines koolidirektor. Järgnes õpilaste esimeste tundide külastamine-osalemine oma võõrustajatega. Õpetajatel algas esimene projektikoosolek, kus arutati tagasisidet SWITCH OFF kampaaniatele koolides ja kodudes.Ana1üüsiti tulemusi põhjalikumalt, avaldati arvamust. Ühiselt jõuti järeldusele, et kampaania oli olnud edukas ja õpetlik kõikides koolides ning kokkuhoid lausa uskumatu. Oma tulemusi koos graafikutega esitles ka Saksamaa grupp, kes seoses eksamitega ei saanud oma esitlust Iirimaal teha. Ühiselt jõuti järeldusele, et antud kampaania peaks koolides kujunema reegliks, mitte erandiks.
Tööpäevale järgnes jalutuskaik Ferrolis, tutvusime linna ajalooga, kultuuriga ja inimestega. Muljetavaldavamaks kujunes Ferroli sadama külastamine, sest uksed avas meile NATO sõjaväebaas. Meile tutvustati mitmeid ajaloolisi ehitisi, mis on tunnistajad Hispaania laevastiku ajaloolisele voimsusele. Külastasime ka Spanish Armada aegseid kaitseehitisi ja tänu giidile õppisime tundma, kuidas piiramisrõngas oli vanasti võimalik ellu jääda ja kuidas oli organiseeritud kindluste varustamine veega. Õhtu kulmineerus meile tundmatute mereandide tutvustamise ja maitsmisega.
5. märtsi hommik algas keIl 8.30. Toimus mitmetunnine tervislike toiduretseptide tutvustus ja hispaania kolleegid serveerisid oma retseptide põhjal valmistatud toite. Õpilaste esinemine oli sisutihe ning huvitav. Pärast väikest vaheaega meie hispaania kolleegid esitlesid kokkuvõtte kõikide riikide õpilaste toitumusharjumustest. Eesti õpilastest osales ülesandes üle 200 õpilase. Ülesannete tulemusel leidsime üles iga riigi positiivsemad ja negatiivsemad küljed. Kõige paremate toitumisharjumustega on tütarlapsed Türgis. Eesti koolid torkavad silma oma sooja lõunaga koolides, mis Euroopas on asendunud kuiva toiduga ja sooja toitu saavad lapsed alles õhtul, kui vanemad tulevad koju. Kõikide riikide õpilased valmistasid postreid , mis kutsusid toituma tervislikult. Koosoleku lõpuosas arutati ja valmistati ette kohtumist Saksamaal. Jagati ülesandeid ning lepiti kokku, mis peab selleks ajaks olema lõpetatud ja missugused tööd tulevad esitlemisele.
Päeva teisel poolel külastasime La Magdalenat ning peale einet suundusime rahvusparki Fragas do Eume ning läbisime 5 km raskustega loodusraja, kus bioloogiaõpetaja tutvustas meile puuliike ja taimeliike, mis kasvavad antud piirkonnas. Otsisime erinevusi ja sarnasusi. Õhtu lõpetasime ühise õhtusöögiga, kus avaldasime oma muljeid ning motteid.
6. märtsi hommik algas Santiago külastamisega, kus tippsündmuseks kujunes Santiago de Compostela katedraali külastamine. Giid tutvustas meile selle palverändurite püha paiga igat nurka ning saime hea ülevaate Hispaania ajaloost ning kiriku ajaloost. Ka linn pakkus hulgaliselt huvitavaid vaatamisväärsusi. Õhtul toimus lahkumisõhtu õpetajate ning õpilastega koos.
7. märtsi veetsid meie õpilased koos oma võõrustajatega ning tutvusid nende perede traditsioonidega. Õpetajad tutvusid Ferroliga ja kohtusid projetijuhiga, kellega vestlesid koolielust ja eksamikorraldustest Eestis ja Hispaanias. Hommikul kell 4 alustasime teekonda koju.